Pärandiga elustiiliobjekt, sobib ka 2-le perele!
Kinnistu, palkmaja, elamispind 99.9 m², kogupind 128 m²
Köök: puupliit
Küte ja ventilatsioon: ahjuküte
Side ja turvalisus: Internet
Lisainfo: panipaik, parkimine tasuta, elekter, kaev, kõrvalhoone, ühistransport, puusein, rullmaterjalist katus
Sanruum: lokaalne vesi
Ümbrus: mets lähedal, ümbruses eramud, asulast väljas, teed heas seisukorras
1877. aasta palkmaja, Lahemaa rahvuspark, 1,559 ha kinnistu, kaks eraldi sissepääsu ja kaks kööki, mitu kõrvalhoonet, kaev, kelder ning Tallinnast umbes 1–1,5 tunni sõidu kaugus. See pole tavaline maakodu vaid pigem pärandiga elustiiliobjekt.
Üldinfo :
• Palkmaja
• Üldpind 128 m2 (elamispind 99,9 m2)
• Krunt 15590 m2
• Elektriliitumine 380 V, 40 A
• interneti valmidus
• Maja osaliselt renoveeritud
• Sanitaarremont on tehtud osaliselt
Asukoht on ideaalne, Lahemaa rahvuspark pakub puutumatut loodust, vaikust ja mere lähedust vaid paar kilomeetrit. Tallinn on autosõiduga vaid umbes 1-1,5 tundi, Lahemaa, ajalooline talukompleks, 1.56 ha, sobib ka kahele leibkonnale / suvekoduks / loome- või majutusprojektiks.
Kui tunned, et see võiks olla just teie koht, võta julgelt ühendust ja tule vaatama! Kahe omanikuga kinnistut müüakse ühe tervikuna. Eraldi kokkuleppel hinnaga on pakkuda ka piltidel nähtav eestiaegne ja restaureeritud mööbel!
Kinnistu suurusega 15,590 m2, millest metsamaad 5640,0 m2, rohumaad 1912,0 m2, õuemaad 3790,0 m2, haritavat maad 3741,0 m2 ja muud maad 507,0 m2
Kinnistu koosseisu kuuluvad :
• Kuur
• kuur- pesuruum
• kuivkäimla
• elamu
• laut (kohandatud saunaks ja abihooneks)
• kelder ja kaev
• 2 eraldi sissepääsu, sobilik ka kahele leibkonnale – 2 eraldi kööki
https://www.facebook.com/kuutmafamily?mibextid=wwXIfr&rdid=5Bn0HrJ80ajm6Fl6&share_url=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fshare%2F17ZTKfiGFv%2F%3Fmibextid%3DwwXIfr#
AJALUGU:
1865 abiellus Sagadi mõisa laeva kippar Hans Kuutman Wilhelmine – Maria Trubergiga (1846-1937) Vergist. Elati alguses Oandul, kuid 1878 koliti Väike- Lauli, kus oli just valmis saanud Sagadi mõisa tööliste maja. Neil sündis kokku 10 last : 5 poega ja 5 tütart. Kolmest pojast said meremehed. Vanimast Juhanist (1866-1958), kes elas Lepispeal aga 19/20 sajandi vahetusel tuntud laevameister lähirandades.
1877-1878. ehitas Sagadi mõis tööliste elamu Väike-Lauli külasse. Sinna asusid elama 3 peret: Sagadi mõisa laeva kippar Hans Kuutmani pere, mõisa hobusekarjane Jaak Joosepson ja härjakarjane Kostvelt.
Sinna vastvalminud hoonesse tulid 1878. a. Oandult oma perega elama meremees Sagadi mõisa kahemastilise purjelaeva kippar Hans Kuutman (1836-1904), kes oli abiellunud 1865.a. Wilhelmiina-Maria Truberk’iga (1846-1937) Vergist. Hansu valmistatud on ka mitmed Sagadi riideaidas 2006. aastast eksponeeritud puidust tarbeesemed (sh. kangasteljed). Tema isa Thomas Kuutman ja ema Madleena (neiupõlvenimega Reindahl [õigemini: Reinthal]) olid Pihlaspää kõrtsipidajad. Hansu peres sündis 10 last – 5 poega ja 5 tütart. Kolmest pojast said meremehed. Vanimast pojast Juhanesest, kes elas Lepispääl, sai 19. saj. vahetusel tuntud laevameister lähirandades. Poeg Anton Kuutma (Kuutmann), kes jäi koju elama, sõitis noorena merd ja omas koos kahe õemehega kahemastilist laeva “Pilk”, mille torm 1914.a. Altja randa ajas. 1936.a. eestindas kogu suguvõsa oma perekonnanime Kuutma’ks.
Antud elamu (Marjametsa talu) on heas korras. Asuniktalu said nad sinna Sagadi mõisa jaotamisel 1922.a. , mis liideti koos samas kõrval asunud kivist meierei hoonega (meemaja) kohaliku kolhoosiga 1949.a. Antonil ja Helenel oli peres 8 last. Hans sai Väike –Lauli kolides 1878.a. nüüd mõisas uue ameti – Paul Aleksander Eduard von Fock määras ta tööde ülevaatajaks. Hans oli olnud tubli meister ka kuival maal, lisaks päevatööle valmistas ta kodus kõik puidust tööriistad ja tarbeesemed. Ehk tulevikule mõeldes lõikas ta neile sisse nimetähed HK ja aastaarvu. Lauli küla on täis paeklindi alla peatuma jäänud rändkive. Ühele neist raius ta poegade nimetähed, teisele meremehe tunnusena kompassi.
Võta ühendust
